esmaspäev, 23. mai 2016

Uurimus multšide, väetiste, geosünteetide, kattekangaste, nende omaduste ja kasutamise kohta.


Multšiks nimetatakse istutusaladele pandavat 2-7cm paksust materjali kihti, et ei oleks vaba musta mullapinda, kus umbrohu seeme langeb ja seal kasvamaks saaks hakata.

Lisaks umbrohu levimise tõkestamisele on multšikiht ka hea niiskusehoidja ja silmale ilusam vaadelda, kui tegemist on nn. dekoratiivmultśiga taimede all. Multšid jagunevad kaheks: lagunevad ( aja pikku muutuvad ise mullaks) ja mittelagunevad. Lagunevaid tuleks siis 2-4aasta järel uus kiht taas peale panna, mittelagunevate vahelt tuleks aga lehed ja muu praht iga-aastaselt välja puhastada (harjaga pühkides, imuriga imedes või puhuriga puhudes).

 
Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest.
Orgaanilised multšid (koorepuru, turvas, puiduhake, murulõikmed, puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad, kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiilid) või killustikmultšid.

Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht.
Killustikmultš sobib hästi alpiaeda või modernsesse aiaruumi.
Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.

Orgaanilised multšid ja nende eelised

- Paraneb mulla niiskusesisaldus

- Mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut

- Pärsib umbrohtude kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette

- Vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja jahedamana suvel

- Aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks

- Aeglustab kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht

- Multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust

- Vähendab erosiooni

- Alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist

- Muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust

- Võib suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)

- Varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik (eriti oluline pinnalähedase juurestikuga taimede nagu nt. rododendronite puhul)

- Väldib toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel  pinnases tekkivate haiguste eest

- multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning  sagedase rohimise järele kasvuperioodil
.

Pea meeles!
Orgaanilise multši kõdunedes kasutavad mikroorganismid ära rohkesti mullas leiduvaid lämmastikelemente, seepärast tuleks kindlasti lisada lämmastik- või segaväetisi.

Okaspuu koorepuru 
Koorepuru on kõige enam levinud orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või ka dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multši peal. Dekoratiivse katte korral piisab 3-4cm paksusest koorepurukihist.
Kui multšitakse ainult koorepuruga, siis peaks multšikihi paksus olema 5-7 cm.
Taimede juurekael  jätta vabaks. Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid  kõdunevad. Vana multši võib täielikult mulda kaevata või vajadusel riisudes eemaldada. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks.

Pea meeles!
- Püsilillepeenrasse sobib peenema fraktsiooniga koorepuru, piisab 5cm kihist.
- Põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru. Kihi paksus võiks olla min 7cm.
- Kui soovid multši kõdunemist aeglustada, paigalda mulla ja koorepurukihi vahele multšiloor. Kuna kangas takistab hapniku liikumist mullas ja kanga all kipub muld paakuma, siis peaks selliselt kaetav pinnas olema  hoolikalt ette valmistatud. Lisa mullale kohevuse parandamiseks komposti ja liiva või kergkruusa.
- Mööda maad levivad padjand- ja pinnakattetaimed edenevad multšitud peenras aeglasemalt kui multšimata alal.

  

Turvas
Turvast kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Multšikihi paksuseks 8-10 cm.
Eelmisel aastal pandud multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja juurte kasvu. Multšides jäetakse taimede juurekael  vabaks.


Männiokkad
Kui krunt asub piirkonnas, kus kasvab palju mände, on männiokkaid mõttekas kasutada multšina. Laotatakse 3-5 cm paksuselt. Õhuline ja dekoratiivne multš, kuid sobib ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust.

Nipp!
Männiokkamultsh on tõhus tigude tõrjeks, kuna on terav ja vigastab tigusid.

Põhk, pilliroog, kõrkjad, hundinuiad Multšikihi paksus 7-8 cm. Esmakordsel multšimisel 1,5-2 kg/m², kõdunenud osa asendamiseks 0,5-1 kg/m².
Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku.

Puulehed
Peenestatud puulehed laotatakse 5-7 cm paksuselt taime juurte ümber. Lehed kõdunevad 2-3 kuu jooksul, siis kaevatakse mulda või vajadusel eemaldatakse riisudes.
Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda.
Puulehtedega multšitud pinnas võib vajada lisaks lämmastikväetist.
Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u. 2 aastaga, seetõttu need tavaliselt eelnevalt kompostitakse.

Murulõikmed
Multšikihi paksus 2,5-3cm, kuna paksem kiht ei lase enam õhku läbi.

Saepuru
Kihi paksus 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks seisma 2 aastat, kuna selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid. Ei soovitata kasutada maasikakasvatuses, kuna kleepub marjade külge, halvendades sellega nende kvaliteeti. Kerge ja tuulega peenardele laiali laotamist teha ei saa. Algne värvus on kollakas-oranž (natuke ehmatav), mis aja muutudes pruunimaks muutub. Kuna saepuru tõmbab mullast lämmastikku lagunedes, siis vajab see istutusala lämmastiku juurde lisamist (eriti lehtpõõsaste ja püsikute alades, okaspuudele ei ole lämmastiku lisamine vajalik)

Haljasmass
Näiteks kõrreliste ja punase ristiku segu. Kuna kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku, ristikuga kaetud pinnasest aga fosforit ja kaaliumi, on otstarbekas kasutada haljasmassiga multšimisel nende segu.
Männikoor (lagunev)
Pannakse 5cm kihina, on purustatud kujul (peenem ja kallim) ja purustamata (jämedamad tükid sees ja odavam). Kiviktaimla taimedele mitte eriti sobiv. 1m3 maksab 280-350kr ja saab katta 15-17m2 pinda 5-6cm kihina.
Liiv (mittelagunev)
5-7cm, hinnalt on ta multšidest kõige odavam. Värvuselt on kollakamat ja valget. Kõikidele taimedele sobilik.
Sõnnik (lagunev)
5-7cm, kõige sobilikum on hobuse oma, väljas 2-3 aastat lagunenud kujul ka veise oma. Väga hea väetis taimedele, mis sobib eelkõige lehtpõõsastele ja püsililledele. Iga 3-4 aasta järel tuleks kihti uuendada.
Puulehed (lagunev)
5-7cm, sobilikud on kõikide puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad aeglasemalt (tamm ja kastan). Iga aasta saab sügisel lehti juurde, mis tagab multšikihi uuenduse.
Paekivi killustik (mittelagunev)
5cm, värvuselt hallikas-valge. Saadav erinevate suurustega, peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkidena välja. Sobilik rohkem kiviktaima aladele. Taimed, kes ei talu lupja, see materjal ei sobi.
Graniit killustik (mittelagunev)
5cm, erinevate värvustega ( kirju on Eesti karjääridest ja odavam, punakas, sinakas, mustjas on pärit Soomest ja kallim). Läbimõõduga 0,5mm-32mm.
Dekoratiivkivid ja killustikud (mittelagunev)
5cm, väga erinevate värvuste ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid paraku üsna kalli hinnaklassiga.
Adru (lagunev)
5cm, juba vanadel aegadel kasutasid mere äärsed elanikud oma mulla väetamiseks seda mere poolt kaldale uhutud materjali.
Teokarbid (mittelagunev)
2-3cm, mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta sellega saate väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis. Suuremate koguste hankimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna teid võidakse süüdistada riigi vara riisumises ( sama kehtib ka merekivide korjamise kohta).
Kergkruus (mittelagunev)
3-5cm, kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt minema ( näiteks naabri aia muru sisse)
Põhk (lagunev)
4-5cm, esmaselt üsna kollakas materjal muutub ajapikku pruunimaks. Peale teravilja koristamist väga kättesaadav materjal, sobilik purustatud kujul. Hinnalt üks odavamaid.
Väetised on taimedele vajalikud nende normaalseks kasvamiseks. Väetist tuleb lisada kindlasti toitainete vaesele aiamullale, kui taimed näevad välja kidurad ja kahvatud. Väetised soodustavad taimede rikkalikku õitsemist ja viljumist.
Väetised liigitatakse koostise alusel: Orgaanilised, mineraalsed
Orgaanilised väetised
Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otse või töödeldult mulda viiakse. Orgaanilised väetised on näiteks sõnnik, turvas, kompostid, haljasväetised jt. Neid loetakse pikaajalise mõjuga lämmastikväetisteks. Taimetoiteelemendid (N - lämmastik, P - fosfor, K - kaalium ja mikroelemendid) sisalduvad orgaanilistes väetistes orgaaniliste või mineraalsete ühenditena. Orgaanilise aine lagundamisel (mineraliseerumisel) anorgaanilisteks aineteks ehk mineraalaineteks vabanevad selles sisalduvad taimetoitained ning muutuvad taimedele omastatavateks. Orgaanilise väetise kasutamise peamiseks eesmärgiks on mulla huumusvarude suurendamine, mulla mikrobioloogilise tegevuse tõhustamine ja mulla rikastamine taimetoiteelementidega. Vt. ka orgaanilised multšid.

Kompostitud ja laagerdunud orgaaniline aine on stabiilne ning püsib kauem kasvupinnases. Siiski võiks kasvupinnas sisaldada ka väga väikeses koguses väiksema lagunemisastmega orgaanilist materjali – see pakuks taimedele tasakaalustatumat toiteallikat veidi pikema aja jooksul.
Kompost
Orgaanilistest väetistest parim on kompost. Valminud kompost tuleks laotada haritud maapinnale hilissügisel või kevadel. Kaevata see hargiga pindmisse, maksimaalselt 10 cm paksusesse mullakihti.
Sõnnik
Orgaaniliste väetiste, eriti sõnniku kasutamisel tuleb arvestada nende pikemaajalise mõjuga. Kui on soov lisada ka mineraalväetisi tuleb arvesse võtta ka eelmistel aastatel kasutatud sõnniku järelmõjuga. Kõige paremini reageerivad sõnnikule kartul, juurviljad, taliteraviljad, mais. Hästi reageerivad sõnnikuga väetamisele ka viljapuud ja marjapõõsad.
Põhk
Põhuga väetamisel tuleb arvestada, et lagunemisel eritavad mõned kahjulikud seened mulda toksilisi aineid, mis on eriti mürgised noortele taimedele. Samas ei kaalu see kahju üles positiivset efekti, mida annab põhk orgaanilise väetisena mullale. Põhu kasutamisel väetisena tuleb jälgida mulla N - sisaldust ning selle puudusel mineraal- või orgaanilise väetisena juurde anda.
Turvas
Turvast lagundavad mikroobid vajavad toiduks lämmastikku, võttes seda esialgu mullavarudest. Sellepärast tuleb viia koos väetamata rabaturbaga maasse ka väike kogus lämmastikväetist, et taimed puudust ei kannataks. Rabaturvas on happeline, selle neutraliseerimiseks lisada ühe kuupmeetri kohta 6–8 kg lubiainet.
Taimeleotis
Nõgesevees on rohkesti lämmastikku ja kaaliumi – ergutab taimede kasvu.
1 kg värskeid nõgeseid (100-200 g kuivi) võetakse 10 l vee kohta. Valmis leotist kindlasti lahjendada 1:10-le.
Veel taimi leotiste valmistamiseks:
varemerohi – sisaldab kaaliumi ja lämmastikku
põldosi – sisaldab räni ja tugevdab taimede kudesid
raudrohi – sisaldab vaske
teeleht – sisaldab lämmastikku, fosforit, magneesiumi, kaaliumi
till – sisaldab kaaliumi, väävlit, naatriumi
võilill – sisaldab vaske
orashein – sisaldab kaaliumi, räni
munakooreleotis- sisaldab rohkesti kaltsiumi ja fosforit
Mineraalsed väetised
Nendes väetistes esinevad toiteelemendid mineraalsete ainetena. Mineraalväetised on tööstuslikult toodetud väetised, näiteks ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt.        
Kiiretoimelistes väetistes sisalduvad taimetoitained on kas kõik või vähemalt osa nendest vees lahustuvad. Sellistes väetistes sisalduvad toitained on taime jaoks kasutusvalmis niipea, kui nad on lahustunud kasvupinnases leiduvas vees. Selliste väetiste mõju kestus oleneb toiteelementide tarbimise intensiivsusest taimede poolt, aga ka toitainete kasvupinnasest väljauhtumise kiirusest. 
Pikaajalise mõjuga väetisi toodetakse toorainetest, mille koostisest muutuvad toitained taimedele kättesaadavaks kas mikrobioloogiliste protsesside või mineraalide murenemise tulemusel. Tööstuslikult toodetavaks lämmastikuühendiks on näiteks metüleenuurea ehk nn püsilämmastik.
Pika toimeajaga fosforväetisi ja kaaliumväetisi toodetakse looduslikest mineraalidest, milles sisalduvad fosfori- ja kaaliumiühendid ei ole vees lahustuvad. Nende toime on väga aeglane, kuna need muutuvad taimedele kättesaadavaks peamiselt murenemisprotsessi kaudu. Murenemist võib kiirendada, kui neid väetisi lisada juba komposteerimisprotsessi käigus.
Juhitava toimeajaga ehk Osmocote-tüüpi väetiste mõju kestab alates 3-4 nädalast kuni 16-18 kuuni. Nende väetiste toimimise põhimõte seisneb selles, et väetisegraanulid „pakitakse“ vedelikku poolläbilaskvatesse kestadesse, kust toiteelementide vabanemine mullalahusesse toimub tänu osmoosile (näiteks veele). Osmocote-tüüpi väetiste kasutusefektiivsus on kõrge, kuna ei toimu  toiteelementide väljauhtumist kasvupinnasest. Juhitava toimeajaga väetisi võib segada kasvupinnasesse nii pinnast valmistavas ettevõttes kui ka lisada pinnasesse kasutuskohal (taimede istutamise käigus). Niisamuti võib neid kasutada pealtväetamisel, kuna tänu kestale puudub otsekontakt taimega, mistõttu nende kasutamine on taimede jaoks turvaline.
Lubiained ehk neutralisaatorid
Enamik haljastustaimi kasvab hästi neutraalses või nõrgalt happelises kasvupinnases; lubjarikas keskkond sobib vähestele. Normaalse pH taseme (pH 5,5-6,8) juures seob kasvupinnas endasse taimedele kättesaadaval kujul hulgaliselt toiteelemente.
Et aga kasvupinnaste tööstuslikul tootmisel kasutatakse massiliselt ka happelise reaktsiooniga komponente (rabaturvas, liivad, graniidisõelmed jms), on lupjamine üldjuhul vajalik. Lisaks pH taseme reguleerimisele tõstab enamik lubiaineid ka kasvupinnase kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, väävli jt elementide sisaldust.
 
GEOSÜNTEEDID
Tegemist on sünteetiliste materjalidega, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel (eesliide geo tähendab maa või pinnas). Geosünteete toodetakse enamasti polümeerplastidest. Geosünteedi valikul tuleb kontrollida sünteedi tootmiseks kasutatud polümeeri sobivust ümbritseva keskkonna tingimustega ning valida võimalikest variantidest parim.
Geosünteedid jagatakse:
geotekstiilid
  • geovõrgud
  • geomembraanid
  • geosünteetilised savivahekihid
  • geokomposiidid
Geotekstiilid
Kootud geotekstiile toodetakse kangastelgedel, kas peenikeseks lõigatud polümeerkile ribadest (lapikud) või siis mono- ja multikiudsetest niitidest (ümarad). Kootud geotekstiilid on väga tugevad ja väikese venivusega materjalid. Neid kasutatakse enamasti pinnaste ja kivimaterjalide armeerimiseks ja kihtide eraldamiseks. Samas nende veeläbilaskvusomadused on piiratud, sest kiud paiknevad kudumis tihedalt. Erandiks on spetsiaalne polüpropüleenikiududest toodetud tekstiil, kus mono- ja multikiudsete niitide kasutamise tõttu peab kangas tõhusalt kinni pinnase- või kiviosakesi ning on samas maksimaalselt vett läbilaskev.
Mittekootud geotekstiilid on üldjuhul paksemad kui kootud geotekstiilid ning erinevad üksteisest tootmisel kasutatud sidumisviiside järgi. Enam levinud sidumismeetoditeks on kuum- või nõeltöötlemine. Kuumtöötlemisel saadud geotekstiilid on tunduvalt õhemad kui nõeltöötlemisega toodetud kangad, mistõttu nad on tavaliselt halvemate filtreerimisomadustega, aga suurema tõmbetugevusega.
Geovõrgud
Geovõrgud on sünteetilised võrgutaolised materjalid, mis koosnevad omavahel seotud paralleelsetest lamedatest ribadest, millede vahel olevad avaused peavad olema piisavalt suured, et tagada haakumine teda ümbritseva pinnasega või kivimaterjaliga (killustik vms). Geovõrkude peamine tööülesanne on teda ümbritseva pinnase või kivimaterjali armeerimine.
Geosünteetilised savivahekihid
Geosünteetilisi savivahekihte kasutatakse vedelike ja gaaside liikumise takistamiseks, olles kasutusel keskkonnaobjektide ehitamisel. Näiteks prügilate ehitusel on võimalik sobiva betoniitkanga kasutamisega asendada paks tihendatud sinisavikiht. Geosünteetilised savivahekihid on õhukesed geokomposiitmaterjalid, mis sisaldavad looduslikku naatriumbetoniitsavi pulbrit ja ühte või enamat kihti geotekstiili. Kasutatav savi on looduslik materjal, mida saadakse spetsiaalsetest kaevandustest. Veega kokkupuutumisel seovad saviosakesed endaga vee molekule, mille toimel nad paisuvad kuni kümme korda ning kleepuvad omavahel kokku, moodustades praktiliselt vett mitte läbilaskva kihi. 
Geomembraan
Geomembraanid on vastupidavad sooladele, hapetele, lahustitele ja mikroorganismidele. Need ei hallita ning rohi ja juured ei kasva sellest läbi. Materjal ei mõjuta veekvaliteeti ning on äärmiselt vastupidav UV kiirgusele. Valmistades ette aluseid geomembraani paigaldamiseks, tuleb pinnase ebatasasused viia miinimumini, nii et polstrina töötav ja membraani kaitsev geotekstiili kiht kaotaks allesjäävate konaruste mõju.
Geokomposiidid
Parema tasapinnalise voolu tagamiseks on välja töötatud spetsiaalsed geokomposiitmaterjalid, mis koosnevad heade tasapinnaliste veejuhtimisomadustega monokiudsest südamikust ja vähemalt ühest separeerimis-/filtreerimisfunktsiooni täitavast geotekstiili kihist, näiteks võrk+ tekstiil.
Geosünteedid on laialdaselt kasutuses erinevates ehitussektorites: teede-, üld- ja keskkonnaehituses. Geosünteetide põhilisteks kasutusfunktsioonideks on:
  • filtreerimine
  • eraldamine
  • pinnaste tugevdamine ehk armeerimine;
  • tasapinnaline vool ehk dreenimine mööda oma pinda
  • kaitse
  • vedeliku ja gaaside liikumise tõkestamine
Paigaldatuna täidavad geosünteedid enamasti mitut eelnimetatud ülesannet korraga
Filtreerimine
Selleks, et vedelikud vabalt läbi voolaksid, pidades kinni tahked osakesed, paigaldatakse geotekstiil tavaliselt pinnasekihtide vahele, risti pinnases esinevale veevoolu suunale. Et filterkangas täidaks oma funktsiooni, tuleb teda ümbritsevad pinnased korralikult tihendada. Geosünteedi veeläbilaskvus peab olema suurem kui teda ümbritsevatel pinnastel.
Eraldamine
Eraldamise funktsiooni juures on geosünteetide ülesandeks takistada erinevatel pinnasekihtidel omavahel seguneda (näiteks aluspinnase ja kivimaterjali või kahe erineva kivimaterjali kihi segunemise vältimine).
Tugevdamine
Geosünteete kasutatakse pinnaste tugevdamiseks juhul, kui pinnas ise ei suuda vastu võtta konstruktsiooni koormusest tingitud või ekspluateerimisel tekkivaid tõmbe- ja nihkepingeid. Kasutades pinnasetöödes armeerimist on võimalik vältida lisakandekihtide ehitamist.
Tasapinnaline vool ehk dreenimine mööda oma pinda
Kasutatav materjal peab koguma endasse sade- ja pinnaseveed ning juhtima need kogumiskohtadesse või koguma gaase oma tasapinnas ja juhtima neid pinnastest välja. Kasutades geotekstiile dreenidena, tuleks valida suhteliselt paks mittekootud materjal (geokomposiitmaterjal).Paigaldamine
Geosünteedi paanid tuleb laotada omavahelise ülekattega. Normaalsetes pinnasetingimustes on nõutavaks ülekatteks 30 cm. Kohtades, kus aluspinnas on väga pehme, tuleb kasutada suuremat ülekatet, mis on 50-100 cm. Täitematerjaliga katmisel välditakse mehhanismide liikumist otseselt geosünteedi peal. Täitematerjali planeerimisel ja tihendamisel ei tohi vigastada geosünteeti, seetõttu on soovitav kasutada väikese erisurvega ehitusmasinaid. Minimaalne paigaldatav kihi paksus on 20-30 cm ja soovituslik maksimaalne terasuurus on väiksem 1/3 kihi paksusest. Esmase kihi tihendamisel ei ole lubatud kasutada vibrotihendamist.Haljastuses kasutatavamad geosünteedid
Haljastuses kasutatavamad geosünteedid on erinevad sünteetilised kangad. Geotekstiil e. filterkangas on väga tugev ja vastupidav mittekootud nõeltega augustatud polüpropüleenist valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu vältimiseks, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangal on väga väikesed poorid ning ta on sobiv ka drenaažitöödeks.
Materjali on sobiv kasutada:
Teedeehituses, teekonstruktsioonides - sõiduteede, raudteede, kõnniteede jne aluspinna kandevõime suurendamiseks ning pinnasekihtide eraldamiseks.  
  • Murukatuste ehitamisel - paigaldatakse vettpidavale juurestikukindlale aluskihile ehk geomembraanile drenaaźikiht, millele omakorda mullaosakesi filtreeriv kiht – geotekstiil, mis laseb vee läbi, aga takistab sinna ummistusi tekitavate mullaosakeste sattumise.
  • Spordi- ning mänguväljakutel, parkide rajamisel - pinnasekihtide eraldamiseks.
  • Peenarde rajamisel - pinnasekihtide eraldamiseks.
  • Ehitusel vundamentide ümber - ei lase taimi vundamendi ümber kasvada.
  • Drenaaźides - ei lase drenaaźitorudesse mulda, kivikesi ega muud pinnases leiduvat. Kaitseb torusi ka puu ning taimejuurte eest. Geotekstiili kasutatase ka jõe- ning tammide ehituses (näiteks silla tugipostide kaitseks).
  • Jäätmete ladustamisel - kaitseb maapinda/pinnast jäätmetest tuleva sodi eest.
  • Tiikide, järvede, randade rajamisel - kui soovitakse asendada mudapõhja liivaga, siis kevadel laotatakse geotekstiil jääle ning kaetakse liivaga. Jää sulades vajub geotekstiil liivaga põhja ning liiv jääb geotekstiilile püsima. Geotekstiil ankurdatakse kaldal ning see jääb rannaääre pealmise liivakihi alla, mis samuti ei pääse vajuma maasse sügavamale.

KATTEKANGAD

 Taimi kaetakse külma, tuule, päikese, näriliste eest, aga ka varajasema saagi saamiseks. Kattekangad on enamasti sünteetilised materjalid, kuid leiab ka looduslikke kangaid ning osad on looduses biolagunevad materjalid.
  • Tekstiilmults ehk multsikangas
  • Peenravaip
  • Maasikakile
  • Kasvuhoonekile
  • Katteloor
  • Varjutus- ja tuuletõkkekangas
  • Külmakate, talveloor, pakasekangas
  • Teopeletuskangas
  • Kattemüts
  • Kookosmatid

    Tekstiilmultš

Tekstiilmultš on koduaias ja haljastuses kasutatav kerge polüpropüleenist pinnakattematerjal, tihedusega 50 gr/m². On vastupidav ultraviolettkiirguse ja mullas leiduvate ühendite suhtes. Kangas takistab umbrohu kasvu ja kiirendab noorte taimede juurdumist, kuna hoiab pinnase niiske ja sooja. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras. Olenevalt kasutuskohast peab vastu 5-6 aastat.
  • Kangas laotada ettevalmistatud pinnasele ja lõigata terava noaga istutusaugud.
  • Servad kinnitada kas mulla või spetsiaalsete kinnitusharkidega.
  • Haljastuses võib taimede ümbruse katta  dekoratiivkillustikuga.
  • Tekstiilmultši kare pind takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel.
  Vähemalt neli-viis aastat säiliv pehme multškangas laseb hästi läbi õhku ja vett, kuid takistab juurevõsunditega paljunevate taimede kasvu. Kangaga võib pinna katta, kui peenrasse plaanitakse istutada kõrreliste puhmaid, väiksemaid okaspuid (madalad ja roomavad kadakad, püramiidsed vormid), põõsasmaranaid, roose, lavendleid ja teisi taimi, mille maapealne osa, sõltumata kanga olemasolust, vabalt kasvada saab. Maasikate vahel võib kasutada ainult multškangast, sellele koorepuru või kerg­kruusa lisada pole tarvis, pigem saab männikoor pesitsuspaigaks kahjuritele.
   Peenravaip
Peenravaip on koduaias ja haljastuses kasutatav polüpropüleenist pinnakattematerjal. Tihedusega 100 g/m², must, 15x15 ruutudega (rohelised markerjooned või ruudud iga 15 cm järgi). See on vett ja õhku läbilaskev, tugev ja vastupidav tallamisele ning ultraviolettkiirguse suhtes. Peenravaip takistab umbrohtude arengut, sobib kasutamiseks maasika- ja muudes istandustes, püsilillepeenras, puude- ja põõsaste all, teede rajamisel pinnase kihtide eraldamiseks, puukoolis taimepottide all jne. Peab vastu kuni 10 aastat.
  • Peenravaip laotada ettevalmistatud pinnasele.
  • Servad kinnitada.
  • Terava noa abil lõigata X-kujulised istutus- või külviaugud. 
  • Haljastuses võib taimede ümbruse katta  dekoratiivkillustikuga.  
  Taimestikuga istutusalade katmisel orgaaniliste multšidega ei ole soovitatav laotada multši alla peenravaipa. Peenravaip ei hoia ära juurumbrohtude teket. Need tungivad peenravaibast läbi, kuid umbrohtude kättesaamine läbi peenravaiba on raske. Peenravaip takistab ka väetiste viimist kasvupinnasesse. Samuti jääb ära multši pinnast parandav mõju, kuna kõdunenud multšimass ei saa seguneda kasvupinnasega. Umbrohujuurtega läbikasvanud peenravaiba kättesaamine ning selle all olnud kasvupinnase korrastamine on aga tülikas ja aeganõudev töö. Kui kasutatakse mineraalseid multše, on peenravaiba kasutamine erinevate kihtide segunemise vältimiseks paratamatu.   
Maasikakile
Maasikakile hoiab mullaniiskust, kiirendab kevadel taimede arengut ja viljakandeperioodi algust. Kilemultšiga peenar on umbrohuvaba ja saagikoristuse ajal on marjad puhtad. Kile on ultraviolettkiirgusekindel. Kile on soovitav paigaldada taimede istutamise ajal.
 Kasvuhoonekile
Kile on ultraviolettkiirgusekindel ja väga hea valguse läbilaskvuse võimega.
Kasutada võib ka avamaal tunnelkasvuhoonena, vajades kile paigaldamiseks kandekonstruktsioone.
 Katteloor
Katteloor on polüpropüleenkiududest väga kerge kangas, mida kasutatakse porgandite, kaalikate, sibulate, maasikate, varajase kartuli, külmaõrnade kultuuride jt katmiseks. Katteloor on ultraviolettkiirguse suhtes stabiilne materjal, niiskust läbilaskev ja hingav väga hea valguse läbilaskvusega, lastes 90% valgust taimedeni. Kaitseb öökülmade eest, tõstab mulla ja õhu temperatuuri, vähendab tuulekahjustusi ning kaitseb lindude ja ulukite eest. Katteloori tihedus 17 g/m²
   Katteloor laotada otse kasvava taimestiku peale - ei vaja kandekonstruktsioone.

    • Äärtest kinnitada kas mulla, liivakottide, vett täis voolikute, armatuurraualattide vms abil.

    • Katteloor tuleb paigaldada lõdvalt, jättes piisavalt ruumi taimede kasvuks. Arvestada tuleb ka äärte kinnitamiseks vajaliku ribaga.

    • Katteloor tuleb maasikatelt ja kurkidelt õitsemise ajaks eemaldada.    

Varjutus- ja tuuletõkkekangas

Varjutuskangast kasutatakse igihaljaste taimede (näiteks pukspuude, ebaküpresside, elupuude, rododendronite, kanada kuuse `Conica`, kiviktaimla igihaljaste taimede jne) varakevadise päikesepõletuse kaitseks ja okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks. Varjutamine aitab vähendada vee aurumist igihaljastest lehtedest ja okastest, see kaitseb taimi varakevadise ereda päikese ning õrnemaid taimi ka tugeva jäise tuule eest. Istutusjärgsel varjutamisel juurdub taim paremini ning okaste kuivamise oht on väiksem. Varjutuskangas on UV kindel ja 42-60% varjutusvõimega. Kasutusaeg 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli.
 Külmakate, talveloor, pakasekangas
Külmakate kaitseb külmakartlikke põõsaid, dekoratiiv- ja okaspuid, roosipõõsaid, rododendroneid, püsililli, ronitaimi ja maitsetaimi talvel külma- ja kevadel päikesekahjustuse eest. Välja töötatud Kesk-Euroopa tingimuste jaoks külmaõrnade taimede kaitsmiseks lühiajaliste külmalainete eest.
  •    Kate asetada taimedele püsikülmade saabumisel ja eemaldada pärast mullapinna sulamist. 
  • Sobib paremini vertikaalseks kasutamiseks kui tekina peenrale laotamiseks (vettib läbi, tekitab niiske keskkonna või jäätudes külmasilla).
  • Õrnade taimede puhul on vajalik toestus. 
  • Keerata nagu kasukas ümber puu või paigaldada karkassile, et vesi saaks ära voolata. Tuulutusavad üleval ja all.
  • Kangas laseb läbi õhku ja kaitseb taimi haiguste eest.
  • Pärast taimedelt eemaldamist kangas kuivatada ja säilitada järgmise talveni. Võiks eelnevalt läbi pesta haigusetekitajate hävitamiseks

Teopeletuskangas

Eesmärgiks on tigude peletamine peenrast. Kangas on valmistatud UV-kindlast kangast, mis on töödeldud vasega. Tekib elektriväli, mis on peletav tigudele ja limustele.
 Kookosmatid
Kookosmatiga on võimalik taimi ja potte kaitsta talvekahjustuste eest.


Postitaja: kell

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)