Tomat ja basiilik

Vali üks köögiviljakultuur ja üks maitsetaim (ei pea lähtuma nimekirjast) ning koosta nende kohta ülevaatlik ja taime iseloomustav materjal. Materjal peab sisaldama taime välimuse ja kasvukoha kirjeldust, keemilist koostist (nt C-vitamiini sisaldus jne), kasvatamise võimalusi (nt ettekasvatamine, otsekülv). Lisada võib tuua infot rahvameditsiinis ja taimekaitses kasutamise kohta (nt taim on põletikku alandava toimega, leotisega saab tõrjuda lehetäisid vms). Kindlasti lisa teksti juurde pilt taimest. Kindlasti ära unusta kasutatud materjalide loetelu lisamast.

Valisin köögiviljaks tomati ja maitsetaimeks basiilika, kuna nende kooslus söögilaual on võrratu. Peale selle, et neid kahte koos süüa on tõesti maitsev, mõjuvad nad söögilauale sättides alati ka kaunistusena. Ja see lõhn! Minu lemmikud! Mõlemad taimed on ka väga dekoratiivsed aias, rõdul või amplis.

Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat; Solanum lycopersicum, sünonüümid: Lycopersicon esculentum ja Lycopersicon lycopersicum) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta arvatakse kas tomati (Lycopersicon) või  maavitsa (Solanum) perekonda.
Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Tomat on soojalembene ning valgusnõudlik köögivili. Seemned idanevad kõige paremini temperatuuril +20–25 °C. Taimede edasine kasvutemperatuur võiks olla 20–24 ning öösiti  15–17 kraadi.
Taimede ettekasvatamiseks sobivad lõuna- või idapoolsed aknalauad. Tomatid eelistavad parajalt niisket mulda ning mullaniiskust – kastke taimi soovitavalt mulla pinnale, mitte lehtedele. Taime ümber peab olema piisavalt kasvuruumi. Tomatite sordivalikul lähtu kasvutingimustest. Rõdul või aknalaual potis kasvatamiseks sobivad madalakasvulised nn ampli- või potitomatid, mida soovi korral võib kasvatada ka avamaal peenras. Kütteta madalas kasvuhoones eelista poolkõrgeid sorte ning kõrgemasse kasvuhoonesse või köetavasse kasvumajja võib vastavalt soovile istutada nii madalaid, poolkõrgeid kui ka kõrgekasvulisi (indeterminantseid ehk piiramatu kasvuga) sorte.
Tomatiseemned võiks külvata ühekaupa potti või külvikasti alates märtsi teisest nädalast. Kasti külvatud taimed tuleks esimese pärislehe ilmumisel pikeerida eraldi pottidesse. Pikeerimise käigus võiks taime varreosa kuni idulehtedeni mulda suunata – mulla sees ilmuvad taime varrele juured ning hea juurekavaga taimed saavad paremini toitaineid omastada.
Alates kolmandast pikeerimisjärgsest nädalast võiks taimedele hakata andma kord nädalas lisaväetist. Eraldi potti külvatud taimi võiks hakata pealtväetama siis, kui taimel hakkab kasvama teine pärisleht.
Väetamisega ei tohi liialdada ega koonerdada. Taime heledaks, violetseks või kollakaks muutuvad lehed ning nõrgenenud kasv annavad märku väetamise vajadusest.
Kui taimel on moodustunud korralik juurepall, tuleks tomat ümber istutada suuremasse potti. Alates teisest nädalast pärast ümberistutamist võiks jätkata taimede väetamist.
Kasvuhoonesse või avamaale istutada taimed pärast öökülmaohu möödumist. Vajadusel kasutada külmakahjustuste ennetamiseks katteloori.
Kasvuhoonesse võiks taime istutusauku lisada pool ämbrit komposti, paar peotäit puutuhka ning paar supilusikatäit munakoorepulbrit, millest taimed saavad kaltsiumi. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad.
Tomatisortide üheks rühmitamise aluseks on suurus. Mida rohkem on seemnekambreid, seda suurem on tavaliselt vili.

• Suureviljalised tomatid on 8–10 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised.
• Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 2–3 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad.
• Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad.
• Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad.

Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik.
Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased.
Keskmiselt sisaldavad küpsed tomati viljad vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%.
Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape). Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb.
Tomatis on rohkelt ka vitamiine (B-rühma vitamiinid, C-, E- ja K-vitamiin) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi.
Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin.
Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja garneerimisel.
Tomat on oluline konservitööstuse tooraine; hinnatud on omas mahlas konserveeritud terved tomatid nii kooritud kui koorimata kujul, laialdselt kasutatakse ka konserveeritud purustatud tomateid. Tomatitest tehakse püreed, pastat, kastmeid (nt ketšupit) ning konserve.
Tomat ravimina
Rahvameditsiini seisukohalt on tomatit vähe uuritud. Ometi on tomatipulber laialt kasutusel farmaatsiatööstuses looduslike toidupreparaatide valmistamisel (Carotenoid Complex). Tomatis sisalduvad karotinoidid on olulised meie organismis raku tasemel, kus nad toimivad antioksüdantidena, neutraliseerides vabu radikaale ja reaktiivseid hapnikumolekule (rakumembraanide kaitse). Kõrge karotinoidisisaldus veres on aga tugeva tervise ja pika eluea tagatis. Tuleb üksnes teada, et tomatis leiduv karotinoid lükopiin omastub organismis paremini kuumtöödeldult. Karotiinist organismis moodustub A-vitamiin, mis deponeerub ja püsib kaua. A-vitamiini puudusel soovitatakse juua 1 kl tomatimahla päevas (nägemise halvenemisel on tomat omal kohal). Kuna tomatis on tugevatoimelised fütontsiidid, on tomati pehme sisu kasutusel infektsioonilistel nahahaigustel ja haavade ravil. Värske tomat ja tomatimahl on hea ainevahetushäirete, südame-veresoonte, neeruhaiguste, kehvveresuse ja mao-seedetrakti häirete puhul, kuid ei sobi kõrge maohappesusega kulgevate haiguste korral. Tomat mõjub soodsalt maksale, kuid ei sobi sapikivitõve puhul (sisaldab palju orgaanilisi happeid, mis soodustavad sapiteede kokkutõmbeid).
Basiilik - imelise jõuga taim
Basiilik (Ocimum) on üheaastaste taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes.

Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim. Ehkki enamik basiilikuid on üheaastased, on mõni ka pikema elueaga.
Maitse- ja ravimtaimena kasutatakse meil peamiselt vürtsbasiilikut (O. basilikum), millel on palju vorme ja sorte. Viimastel aastatel on levinud ka teisi kulinaarias kasutatavaid liike, nagu põõsasbasiilik (O.gratissimum, syn. O.viride), mille lõhn meenutab aed-liivateed ja mida kasutatakse ravimteena palaviku alandamiseks, kurgu kuristamiseks jne.; sidrunbasiilik (O. x citriodorum), mille lehed on sidrunilõhnalised ja nelgilõhnaline püha basiilik (O. sanctum).

Kasvab ka Eestimaal, kui panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Kasvutingimuste suhtes on basiilik nõudlik. Basiilik vajab sooja ja päikselist kasvukohta, ei salli tuult. Muld peab olema soe, niiske toitaine- ja huumusrikas. Raskel ja õhuvaesel pinnasel ei kasva, sellisel juhul ei aita ka kobestamine. Mulda saab muuta sobivamaks, kui sügisel sisse kaevata turvast või kõdusõnnikut.

Sobilik oleks taimed ette kasvatada, pannes idanema aprillis. Basiilik sobib ideaalselt ka toas kasvatamiseks. Väike must basiiliku seeme tahab idaneda valguse käes, seega ei ole soovitav katta teda mullaga, kuid võite külvile panna õhukese kihi liiva. Reeglina seeme tärkab ühe kuni kahe nädalaga. Peale esimeste pärislehtede ilmumist võite taimed istutada eraldi pottidesse. Kui basiilikul on juba kaks-kolm lehepaari võite näpistada ladva ära, nii haruneb basiilik paremini.
India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes.
Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis-augustis (-1oC juures ta hävib). Ta lehtedel-vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena. Õitsemise eel kogutud võrseid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. Korjata tuleb ettevaatlikult, et rootsudest kasvaksid uued. Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse (tugevam aroom) või sügavkülmutatakse. Soodsal suvel (eelmisel aastal) võib basiilikust saada kolm saaki. Kuivatamine peaks toimuma kiirelt, tuuletõmbuses ja pimedas, et lehed säilitaks värvi. Õigesti kuivatatud taimed säilitavad aroomi veel kolmandal aastal. Keemiline koostis Õitsemise eel kogutud võrsed sisaldavad kuni 1,5% eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Sisaldab hulgani park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, loomulikult vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli all on peidus karotenoidid. Basiiliku ravitoime Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa: lehed, õied, varred. Basiiliku toime organismile sõltub tema hulgast tees. Meil veel puudub ravimiskogemus, see-eest on need teistel rahvastel väga pikaajalised. Üks teelusikatäis basiilikuürti 1 klaasi keeva vee kohta, mis on 10 minutit tõmmanud, on rahustav ja paneb neerud hästi tööle (põie- ja neerupõletiku ravim). Basiilikuteed juuakse krooniliste gastriitide ja koliitide puhul, kusjuures võetakse 2 teelusikatäit ürti 1 klaasi vee kohta ja lastakse kauem tõmmata. Viimast teed juuakse jahtunult enne sööki 0,5 klaasi korraga. Ka külmetushaiguste ning köha puhul on temast abi. Kroonilise nohu korral võetakse ja hingatakse sisse kuivatatud lehtedest valmistatud peent pulbrit. 2 supilusikatäit ürti 300 ml keeva vee kohta stimuleerib närvisüsteemi, tugevdab südametegevust, on toniseeriva ja antiseptilise toimega. Basiilik kergendab ka pahaloomuliste kasvajatega kaasnevaid vaegusi. Eriti oluline ka aitab ta reumahaigeid ja loiu ainevahetuse puhul. Aknalauale pandud basiilikutaim või akna kõrvale riputatud ürdikimbuke hoiab kärbsed köögist eemal, hõõguvatele sütele visatud oksakeste lõhn aga peletab sääski. Basiilikutõmmisega loputamine leevendab igemepõletikku. Basiiliku ravivad omadused põhinevad tugevatoimelistes eeterlikes õlides. Uuringud on näidanud ka, et basiilik pidurdab vähkkasvajate, mikroobide ja viiruste tegevust, lisaks teeb ta inimorganismis tõhusat tööd vabade radikaalide tõrjujana.
Basiilik toidutaimena Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. Ta on universaalne maitsetaim. Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel, kuulub vürtsisegude hulka (leesputk, aed-liivatee, aed-majoraan, basiilik ja piparrohi). Basiilikuga võib maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ja kastmeid. Teda kasutatakse laialdaselt liha-, kala- ja konservitööstuses, kuulub ka liköörisortide maitseainete buketti. Kodusel teel hoidiste valmistamiseks sobib värskelt kasutada, eriti tomatihoidistes, kus ta on asendamatu. Basiiliku kasutamisala on lai, tuleks vaid end rohkem harjutada selle väärtusliku maitsetaimega. Oleme harjunud üksnes kasutama tomatisalatites, kuid samahästi sobib sibulasalatisse.

Kasutatud allikas:
http://www.terviseleht.ee/200023/23_basiilik.php
http://siljafoodparis.blogspot.com/2011/09/tomati-mozzarella-mille-feuille.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Tomat
http://tarbija24.postimees.ee/2701858/millal-kulvata-tomateid
http://www.terviseleht.ee/199942/42_tomat.php
http://et.wikipedia.org/wiki/Basiilik
http://ideesahver.ee/aed/19C6A/
http://www.sojapood.ee/basiiliku-kasvatamine/